2. Meie igapäevane toidulaud ja vitamiinid.
Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja
tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida
organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad
moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda
vähem tuleb neid süüa.
3. TOIDU OHUTUS
Toidu ohutus saavutatakse targasti koos
tegutsedes. Põhimõtet "põllult/farmist lauale"
kohaldatakse vilja- ja loomakasvatamisest kuni
toidu valmistamiseni ning üleandmiseni tarbijale.
Selleks teevad koostööd kõik lülid toiduahelas:
nii vilja- kui loomakasvatajad, töötlejad ja
müüjad. Kui ettevõtjale on kehtestatud ranged
nõuded toiduohutuse alal, siis sama olulised on
tarbija teadmised toiduohutuse säilitamiseks
kodustes tingimustes.
4. TOIDUVALIKU PÕHIMÕTTED
Päevast päeva ilmub uut infot toiduainete tervistavate
omaduste või nende kahjulikkuse kohta. Homme võib
juhtuda, et lükatakse see info ümber. Tootjad
pakuvad üha uusi tooteid, mis väidetavalt on meile
kasulikud. Samuti mõeldakse pidevalt välja uusi
dieete. Tervisliku toitumise info tundub muutuvat väga
kiiresti ja raske on selles orienteeruda. Trendidesse ja
sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub
suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas
imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad
tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses
kuigi palju muutunud juba aastakümneid.
Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet.
5. TOITUMINE JA HAIGUSED
Südame-veresoonkonnahaiguste peamised
toitumuslikud riskifaktorid on:
suur energiatarbimine– ülekaal.
rasvade liiga suur osatähtsus saadavas energias,
Küllastunud rasvhapete
liigtarbimine (sh peidetud rasvad),
liigne kolesteroolisisaldus toidus,
rohke soola tarbimine,
vähene kiudainete hulk toidus,
vähene puu- ja köögiviljade tarbimine
alkoholi liigtarbimine
vähene liikumine
6. TALDRIKUREEGEL:
Erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud
köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool
taldrikust;
põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama
veerandi;
lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud
veerandi.
Kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või
vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja
salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust.
Taldrikureegli võttis esmakordselt Eestis kasutusele Eesti
Südameliit 2000. aastal.
7. TOIDULISANDID
Toidulisandid on näiteks:
vitamiinid (A-vitamiin);
mineraalained (raud, magneesium);
muud toitainelise või füsioloogilise toimega ained
(aminohapped, rasvhapped) või mikroorganismid
(pärmseened, piimhappebakterid);
taimsed tooted (taimeekstraktiga tilgad).
Toidulisandid ei asenda mitmekesist toitumist. Näiteks vitamiinikapsliga
võrreldes saad värsketest puu- ja köögiviljadest mitmekülgsema valiku
organismile vajalikke aineid, mis on organismis imendumiseks omavahel
õiges vahekorras, lisaks ka täiskõhutunde. Enamik inimesi saab kõik
vajalikud ained tasakaalustatult toitudes. Toidulisandeid ei tohiks tarbida
ilma põhjuseta, sest nende liigtarvitamine võib organismile kahjulik olla.
Oluline on seegi, et tasakaalustamatu toidulisandite ja toidu segadamini
tarvitamine võib toitainete omastumist hoopis pärssida. Näiteks raud ja
kaltsium on konkurendid omastumisel, seetõttu ei ole lihatoidu juurde
mõtet süüa kaltsiumitablette ja vastupidi.
8. PAKENDI MÄRGISTUS
Pakendi märgistus ei tohi olla tarbijale
eksitav. See tähendab, et tarbija peab
märgistuselt saama õiget teavet toidu
olemuse, koostise, päritolu jm kohta, ka peab
pakendi märgistus olema eestikeelne. Toidu
nimetus, netokogus ja säilimisaeg peavad
olema ühes vaateväljas.
9. TOIDUHÜGIEENI
1. Jälgi toidu pakendil olevat säilimisaega
"Kõlblik kuni" kuupäevaga toitu ei tohi pärast pakendile märgitud kuupäeva tarvitada. "Parim enne" kuupäevaga toitu
tohib tarvitada pärast pakendile märgitud kuupäeva möödumist vaid juhul, kui see toit on kvaliteetne. Tuleb meeles
pidada, et sageli ei ole sellise toote omadused enam head.
2. Toidu säilitamisel jälgi tootja poolt ette nähtud temperatuuri
Poest koju jõudes pane jahutatud ja külmutatud toidud võimalikult kiiresti külmkappi, järgides ettenähtud temperatuuri.
3. Enne toidu valmistamist pese käsi
Pese käsi ka toidu valmistamise ajal, näiteks pärast toore toiduga kokkupuutumist või kui katkestad toidutegemise muude
toimingute tõttu.
4. Pese hoolikalt värskelt tarbitavaid puu- ja juurvilju
5. Ära külmuta sulanud toitu uuesti, vaid valmista sellest kuumtöödeldud roog
6. Väldi toore ja töödeldud toidu kokkupuudet
Töödeldud toit võib toore toiduga kokku puutudes saastuda.
7. Jälgi tootja soovitusi toidu valmistamiseks
Loe hoolega pakendilt tootjapoolseid soovitusi toidu valmistamiseks ja töötlemiseks.
8. Kuumuta toitu vähemalt 75 °C sisetemperatuurini
Toidu taaskuumutamisel ei piisa toidu soojendamisest, kuna temperatuur vahemikus 10–60 °C on soodne paljude
mikroorganismide kasvuks.
9. Jahuta kuumtöödeldud toitu enne külmkappi asetamist
Kuum toit tõstab külmkapi sisetemperatuuri. Jäta külmkapis toitude vahele ruumi, et õhk saaks vabalt ringelda.
10. Hoia köök ning köögi tööpinnad, -vahendid ja toidunõud puhtana
Toit võib kergesti saastuda ühiste tööpindade ja -vahendite (lõikelauad, noad) kasutamisel. Kasuta toore ja töödeldud
toidu töötlemisel erinevaid tööpindu ja -vahendeid või puhasta neid hoolikalt.
