2.
Põhjasõja käigus liideti Eesti ala Venemaaga.
1765.aastal hakati kujundama talurahvakoolide
võrku.Kiriku ja mõisa koolides õpetati põhiliselt
usuõpetust. Piibel,käsi- ning lauluraamatute esmase
kirikukirjanduse olemasolu rahuldas pastoreid.
1736. aastal Eestisse tulid u 50 vennastekogudusse
kuuluvat käsitöölist ja koduõpetajat, kes alustasid
tööd jutlustajatena.
3.
Krahv Zinzendorf, kes oli vennastekoguduste asutaja,
andis toetust ka 1739. aastal eestikeelse Piibli
trükkimiseks.
Vennakoguduse tegevus 1727-40 oli rahulik, liikumine
levis hoogsalt ning nende suhted ametliku kirikuga ja
riigivõimuga hakkasid halvenema pärast 1742. aastat.
Rüütelkonnad kartsid, et liikumine sünnitab rahutusi
talupoegade hulgas, samuti kardeti, et võtavad kiriku üle.
4.
1743. tegevus keelustati, 1764
jälle lubatud.
Vennaskogudus levis kiiresti,
sest nende kokkutulekud
toimusid tihedamini, peeti
talupoegade juures, tundusid
talupoegade endi ettevõtmisena.
Tõsti rahva hulgast esile kirja- ja
lugemisoskusega ja
esinemisvõimelisi isikuid.
Aitasid koolidele.
5.
Hernhuutlik kirjasõna levis eelkõige
käsikirjalisena.
Vennastekogusus võitles rahvausundi
vastu, hävitati paganlikke ja pühapaiku.
Püüti keelustada rahvalikke
lustikombeid.
Eesti esimene hernhuutliku
erikirjanduse soetajaks oli Urvaste
pastor Johann Christian Quandt.
1741. aastal ta organiseeris Urvastes
Eesti esimese vennastekoguduse.
Seal jutlustati hernhuutlikus laadis ja
eesti keelde tõlkima
vennasstekoguduse laule.
6.
M.Fr.Hasse koostas uue lõuna-eesti-keelse
lauluraamatu 1747.aastal.
Esimene eesti kirjamees oli Urvaste koolmeister
Mango Hans, kes tõlkis ja luuletas hernhuutlike
laule.
7. Kokkuvõtte
Kujundati talurahvakoole, kus õpetati enamasti
usuõpetust.
Organiseeriti vennakoguduse.Vennakoguduse
liikmed tõstsid rahva hulgast esile kirja- ja
lugemisoskusega ja esinemisvõimelisi isikuid.
Vennastekogusus võitles rahvausundi vastu,
hävitati paganlikke ja pühapaiku.
Püüti keelustada rahvalikke lustikombeid.
Suur aitah vaatamise eest!