Realiseerus ammu kummitanud mõte end kurssi viia Uus-Ihaste teatud tänavanimede taga peituvate kunstipersoonidega. Esitluses vahelduvad vastavad talviselt lumised must-valged tänavapildid värvikate kunstnike tutvustuste ja loomingunäidetega.
1. Uus-Ihaste tänavanimed Teele Sikka 12 C Kunst nik e nimedega tänavate kvartal Uus-Ihastes Lumine pilk Uus-Ihastele “ Märka kunsti meie ümber”
2.
3.
4. Pallase pst on oma nime saanud algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühingu Pallase järgi, mis tegutses Tartus (1918-1940). Ühingu eesmärgiks oli tutvustada ja levitada kunsti (algul ka kirjandust). Pallase ühingu asutajateks olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas. Kunstiühingul Pallas oli ka kunstikool Pallas, mis asutati 1919. aastal Tartus.
11. 1930-ndate aastate üks huvitavaimaid graafikuid, õppis Pallases kunstikoolis N.Triigi käe all A.Laigo puugravüürid on eesti graafikas erilised, neid pole võimalik ära vahetada ühegi teise kunstniku töödega. Tema inimesed on kõvasti kahe jalaga maa pääl, kandilised, laiaõlgsed, pisut kohmakad, kujutatud enamasti en face. Laigo valitud motiividki on erilised: muusikud, tsirkuseartistid, kalarappijad, naised tualetti tegemas. Üks tema tuntumaid töid on Pariisi bukinistid. 1937. a. asus Laigo tööle kunstikooli «Pallas» graafika õppejõuna. 1943. a. arreteeriti kunstnik Saksa okupatsiooni ajal ja hukati 1944. a.
94. A.Elleri Tänav on oma nime saanud Aleksander Elleri nimelise kujuri järgi.
95.
96.
97. V.Melliku Tänav on oma nime saanud Voldemar Melliku nimelise skulptori järgi.
98.
99.
100. Voldemar Mellik (1936.aastani Melnik) sündis 11.mail (29.04. vkj.) 1887.a. Püssi vallas Purtse külas koolmeistri pojana. (suri 24.11.1949) Kindel koht Eesti skulptuuripildis kujunes paari aastakümne üheks arvestavamaks jõuks eesti skulptuuris. Tema loodusfiguurid, portree- ja monumentaalplastika moodustavad kunstiküpse lehekülje eesti skulptuuriloos XX sajandi 20- 40. aastatel. Hindamatud olid tema teened joonistamisõpetajana "Pallases", Riigi Kunstitööstuskoolis kui sõjajärgses Tallinna Tarbekunsti Instituudis. Kindla koha on Voldemar Mellik saavutanud Eesti monumentaalkunstis.
101.
102. V.Ormissoni Tänav on oma nime saanud Vilhelm Aleksander Ormissoni nimelise maalikunstniku järgi.
103.
104.
105. 26.juulil 1892 sündis Pärsti vallas Rehtla talus Villem ( Vilhelm ) Ormisson. Temast kasvas Viljandis üks silmapaistvamaid XX sajandi esimese poole maalikunstnikke, kes on viljelenud peamiselt maastikumaali, natüürmorti ja portreed, lisaks õlimaalile akvarelli. Kunstihariduse omandas ta Riias. Pärast täiendkoolitusi Berliinis ja Dresdenis sai temast Viljandi mitmete koolide joonistusõpetaja. Ta on olnud ametis ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kus ta oli maaliklassi õppejõud, juhataja abi. 1927.,1930. ja 1935 oli ta kunstiühingu Pallas esimees. Kuna V. Ormisson oli Nõukogude ajal põlu all, siis tema looming ei ole vaatajatele kuigi tuttav. Vilhelm Aleksander Ormisson (26. juuli 1892 Pärsti vald, Pärnumaa – 5. aprill 1941 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog.
108. Tänav on oma nime saanud Peet Areni nimelise maalikunstniku, teatrikunstniku ja graafiku järgi.
109.
110. Peet Aren (1889-1970) maali- ja teatrikunstnik, graafik. Õppis 1908-13 Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu asutajaid, kunstiühingu “Pallas” ja Rakenduskunstnike Ühingu liige. Lahkus Eestist 1944.
111. Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn) eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog