3. Usbekistani Vabariik
âą Merepiirita riik Kesk-Aasias.
âą Usbekistani naaberriigid on
â Afganistan kagus,
â Kasahstan pĂ”hjas ja lÀÀnes,
â KĂ”rgĂ”zstan ja TadĆŸikistan idas ning
â TĂŒrkmenistan lĂ”unas.
See on ĂŒks kahest riigist maailmas (teine on Liechtenstein),
millel endal ega selle ĂŒhelgi naaberriigil ei ole merepiiri.
âą Usbekistanil on 4 eksklaavi, mis on ĂŒmbritsetud
KĂ”rgĂ”zstanist. Suurima pindala on ĂŒle 300 ruutkilomeetri,
rahvaarvuks ĂŒle 40 000. Usbekistani territoorium omakorda
ĂŒmbritseb vĂ€ikest KĂ”rgĂ”zstanile kuuluvat kĂŒla Fargâona
lÀhedal.
âą Usbekistanis tĂ€histatakse 1. septembrit rahvuspĂŒhana,
kuna 31. augustil 1991 kuulutas Usbekistan end iseseisvaks.
4. Pealinn TaĆĄkent
Pindala 447 400 kmÂČ
Riigikeel(ed) usbeki
Rahvaarv 28 540 000 (2011)
Rahvastiku tihedus 63,8 in/kmÂČ
President Islom Karimov
Peaminister Shavkat Mirziyoyev
Iseseisvus kuulutati vÀlja 1.
septembril 1991
RahaĂŒhik som (UZS)
Ajavöönd maailmaaeg +5
Tippdomeen .uz
ROK-i kood UZB
Telefonikood 998
5. President
⹠Esimesed otsesed presidendivalimised 29. detsembril 1991 vÔitis Usbeki
KP esimene sekretÀr Islom Karimov 86 % hÀÀltega ja sai esimeseks
Usbekistani presidendiks. Tema ametiaega pikendati 26. mÀrtsil 1995
toimunud referendumil 2000. aastani.
⹠9. jaanuaril 2000 valiti ta 91,9 % hÀÀltest teiseks ametiajaks
presidendiks. VĂ€lisvaatlejad hindasid valimisi mittevabadeks ja
mittedemokraatlikeks. 27. jaanuaril 2002 toimunud referendumil lasi ta
oma ametiaega detsembrini 2007 pikendada.
⹠23. detsembril 2007 valiti ta 88,1 % hÀÀltest uueks ametiajaks.
⹠Karimovit on rahvusvaheliselt korduvalt kritiseeritud inimÔiguste ja
pressivabaduse ahistamise, korruptsiooni ning valimistulemuste
vÔltsimise eest. On vÀiteid sellest, kuidas Usbekistani vÔimud inimesi
surnuks keedavad. ĂRO raportid nimetavad piinamist Usbekistanis
institutsionaliseerituks, sĂŒstemaatiliseks ja pidurdamatuks.
âą Usbekistani seaduste kohaselt ei saa Karimovi ĂŒle pĂ€rast ametist
lahkumist kohut mÔista.
âą Karimov on abielus, tal on kaks tĂŒtart. Vanema tĂŒtre Gulnora mÀÀras
Karimov 2008. aasta detsembris Usbekistani alaliseks esindajaks ĂRO
Euroopa peakorteris ja muudes Genfis paiknevates rahvusvahelistes
organisatsioonides. 2010. aasta jaanuaris nimetati Karimova Usbekistani
suursaadikuks Hispaanias. Noorem tĂŒtar Lola nimetati 2008. aastal
Usbekistani esindajaks UNESCOs.
6.
7.
8. Loodus
âą Usbekistan on mandrisisese asendiga. Kliima
on kuiv. PÔllumajandus on vÔimalik 10%
territooriumist, oaasides ja jÔgede ÀÀres.
âą Suur osa oaaside kunagisest rikkalikust
elustikust on hÀvinud, sest kogu oaaside ala
on kaetud inimasustusega. NĂ€iteks turaani
tiiger on vÀlja surnud.
9. Majandus
âą Usbekistan oli endise NĂ”ukogude Liidu ĂŒks
vaeseimaid piirkondi. 60% rahvastikust elas
maal.
âą Praegu on Usbekistan maailma teine
puuvillaeksportija, oluline kulla ja maagaasi
tootja.
⹠Piirkondlikult on seal oluline keemiatööstus ja
(pÔllumajandus)masinaehitus.
10.
11. Rahvastik
âą Usbekistani rahvastikust moodustavad ametlikult
â usbekid 80,0%,
â venelased 5,5%,
â tadĆŸikid 5,0%,
â kasahhid 3,0%,
â karakalpakid 2,5%,
â tatarlased 1,5% ja
â teised rahvad 2,5%.
âą Mitteametlikel andmetel on tadĆŸikke mĂ€rgatavalt rohkem: mitte 1
miljon, vaid 6â7 miljonit ning vastavalt 30% riigi rahvastikust.
âą Teised rahvad, eriti tadĆŸikid on allasurutud seisus. Nende
omakultuuri viljelemine, sealhulgas omakeelne haridus on tugevalt
takistatud.
⹠Juudid on Usbekistanis vÀga kaua elanud. 1989. aastal loendati seal
94 900 juuti, kuid nÔukogude vÔimu kokkuvarisemise jÀrel on
enamus neist Iisraeli emigreerunud. 2007. aastal elas Usbekistanis
alla 5000 juudi.
âą 2008. aasta hinnangutel on 34,1% Usbekistani elanikest alla 14
aasta vanad.